Kõne kivile

Event: "projekti" pidulik avamine
Kogus: 0,3l rumm, 0,2l Herbert

Blogi sai kohe Looduspargi väljakul kuulsa "Kõne kivile" sündmusega sisse õnnistatud.

Miks me seda päevaraamatut üldse kirjutama hakkame?

Iga kuradima kord, kui on jälle midagi kangemat alla lükatud, mõtlen, miks kurat ma seda üldse teen? Tõesti, mulle meeldib suhelda, nagu ka Reiole, ja joogisena on see parem, ausam, ilusam. Kui asi on läinud (jälle) veits käest ära, on väga hea kokku lugeda kuupäevi ja liitreid, mis ära põletatud -- puhas võit, äkki toob maa peale tagasi. Maks on kindlasti tänulik.

Toimub puhas huumor. Kirgas, kirev huumor. Tõesti ei suuda hakata siia kirja panema kõiki nalju, mis keegi tegi. Kindlasti ei hakka seda üritama. Heal juhul paneme kirja ühe või kaks õhtu naela (mopitants, muusikal "Katsuda"), mis tõesti säravalt meelde jäänud. Olgem ausad, me ei tee seda blogi teile, me teeme seda endale, et oleks, millega pidu hiljem meenutada.

Ülesehitus näeb algse plaani järgi välja selline, et kui me satume kuskile peole koos, ilmub sissekanne sedeliga "mõlemad". Kui ma tarbin kuskile mujal seltskonnas, siis "Erkki", kui Reio tarbib minuta, siis "Reio". Samas äkki kujunevad need sedelid Tsiuks ja Mõmmiks.

Kirjutama hakkame nii mina kui Reio. Üks ühe värviga, teine teise. Lihtne.